0

„Rõõm on näha, kui lapse individuaalne toetamine kannab vilja.” Just nii ütleb Ülle Vahtre – särasilmne tugiisik, kes on juba 8 aastat oma südame ja aja pühendanud erivajadusega lastele. „Minu jaoks on kõige südamelähedasem töö eriliste lastega,“ lisab ta. „Iga päev toob uusi väljakutseid, aga ka väikseid võite – olgu see esimene selge sõna, julgem pilk või laps, kes lõpuks südamest naerab.“

Ülle roll tugiisikuna on mitmekesine: ta aitab lapsel kodus, koolis või lasteaias õppida. Ta on lapse saatjaks tugiteenustele, huviringi või mujale kodust välja. Ülle on erilisele lapsele arendav mängukaaslane ja koostööpartner lapsevanematele. Tänu sellele luuakse lapse arengut toetav turvaline kasvukeskkond.

Ülle on kogu südamest motiveeritud tugiisikuna töötama. „Annan endast 100 %, et laps naudiks päeva,” tõdeb ta, “Nii saan ka ise rõõmu tunda. Ülle on lastega suhtlemisel loov ja toetav, näiteks kõne arendamisel, kõne- ja keelepuudega lapsega koos mängides, kasutab ta erinevaid keele ja suu harjutusi. Tal on oskus rahulikuks jääda ning anda lapsele aega ennast rahulikult väljendada. Tänu sellele on nii mõnegi lapse kõne muutunud märgatavalt selgemaks.

Õppimine ja uued oskused on Ülle elu loomulik osa. Ta lõpetas tugiisiku koolituse esimest korda töötamise algusaastal ning nüüd, 8-aastat hiljem, tekkis tunne, et on vaja ennast täiendada.  Tugiisiku kursuse eduka lõpetamise kinnituseks sooritas Ülle 2025. aasta kevadel kutseeksami ning sai sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti 4. taseme kutsetunnistuse. 

Tugiisiku koolituse väärtuslikum ja arendavam osa oli Ülle arvates juhtumianalüüsi kirjutamine. „Kõigi kutsekompetentside kaupa oma tööd analüüsides märkasin oma tugevusi ja arenguruumi.“, mõtiskleb värske kursuse lõpetaja. „Koolituselt sain väga toredad ja toetavad kaasteelised. Parim kogemus oli grupikaaslastega omavahel lugude ja tööalaste kogemuste jagamine. Nii sai kohe õpitud teooriat päriseluga seostada ja meelde jätta.“ lisab Ülle.

Tugiisiku ja lapsehoidja ametid on omavahel tihedalt põimunud. 
Mõlemad loovad lapsest lähtuvalt turvalise ja toetava kasvukeskkonna.
Vaid selliselt on lastel võimalik oma loovus valla päästa ja ainuomaselt arendada.

2025. aasta augustis asus Ülle taas õpiteekonnale. Lapsehoidja koolitusele tõi Ülle arusaamine, et vaid tugiisiku kutsest ei piisa, et lastega töös ennast teostada ja laste arengut toetada. Lapsehoidja teadmised ja oskused on laiapõhjalised ning kutsetunnistus võimaldab tööle asuda lasteaeda õpetaja abina. 

Kõige väärtuslikuma pagasina lapsehoidja kursuselt toob Ülle välja koolitusel iseseisvate tööde tegemis, mis andis aega oma tegevusi paremini analüüsida. Teiseks rõhutab Ülle avaliku esinemise olulisust. Kaasõppijatele oma tööde tutvustamine tõi mugavustsoonist välja ning tekitas julge eneseväljendaja eduelamuse ka neis, kes harva teiste ees sõna võtavad. “Olen nüüd julgem eneseväljendaja, õppisin paremini oma tegevusi planeerima ja analüüsima. Kaasõppijate ja koolitajaga keerulisi tööjuhtumeid läbi arutades, saan järgmisel korral palju paremini olukordi lahendada”, on Ülle veendunud.

Ülle toob välja ühe olulise põhjuse, miks paljud tugiisikud või lapsehoidjad eriliste lastega tööle asuvad.
Nende teemadega on isiklik kokkupuute oma pere ringis. Tekib mõistmine ja soov ka teisi, sarnase probleemiga inimesi, aidata.

Lõpetuseks lisab tugiisik ja lapsehoidja Ülle Vahtre: „Minu teekond ja koos kasvamine erilise lapse kõrval on andnud elukogemusi ja palju hoolimist eriliste inimeste suhtes. Mõistan, mida tunnevad ja läbi elavad erivajadustega laste vanemad ja lapsed ise. Olen õpetanud ennast „Ei saa“ asemel alati leidma lahendusi: „Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!“ Lahendused, tugi ja abi on alati olemas, tuleb vaid tegutseda, otsida, küsida abi ja abi ka vastu võtta!“

Foto: erakogu
Tekst: Anneli Pärna