Eda (52) on juba varasest east lapsi hoidnud, kuid elukutseks valis 25-aastaks raamatupidaja töö. 2022. aasta alguses asus Eda õppima “Lapsehoidja ja lasteaiaõpetaja assistendi veebikoolitusele” ning peale kursuse lõpetamist sai esimese töökoha lapsehoidjana.
Eda jutustab oma loo.
Kasvasin 5 lapselises peres kõige vanemana. Minu enda lapsed on tänaseks täiskasvanuteks sirgunud ning olen vanaema ühele armsale tüdrukule. Lisaks pakkus elu mulle ootamatu võimaluse olla eestkostjaks varalahkunud venna kolmele tütrele, kes sel hetkel olid 13-, 11- ja 9-aastased.
Raamatupidajast Londoni lapsehoidjaks
Ometi tundus nooremana lastega tegelemine tüütu ning õppisin hoopis raamatupidajaks ja töötasin sellel alal 25. aastat. Siis aga tekkis soov proovida midagi muud ning läksin Londonisse lapsehoidjaks. Ülimalt silmaringi laiendava kogemuse ajal sain teada, et hoian ja armastan tingimusteta võõraid, ka teise nahavärviga, lapsi nagu enda omasid. Kui tüdrukud, keda kolm aastat hoidsin suuremaks kasvasid, tuli mul teha otsus, kas tulla tagasi Eestisse või jääda Londonisse. Südame kutsel tulin koju.
Lapsehoidja koolitusele jõudmine
Minu kõige turvalisem valik oli jätkata tööd raamatupidajana, kuid kahe aasta pärast olin tagasi punktis, kus mu silmad ei pidanud vastu igapäevasele arvutitööle. See tekitas murdekoha, kus oli vaja mõelda uuele ametile, mis silmi säästaks. ”Mida ma tegema hakkan, kui ma enam raamatupidaja olla ei saa? Mida ma siis teen, kui pimedaks jään? Tuleb leida uus eriala. Äkki siis ikkagi lapsehoidjaks? Miks mitte? Mulle ju tegelikult meeldib lastega olla ja nendega tegeleda! Või õigemini, mina meeldin lastele.”- sellised mõtted liikusid mu peas ning aasta pärast leidsingi end läbi Töötukassa registreerimas “Lapsehoidja ja lasteaiaõpetaja assistendi veebikoolitusele”.
Veebiõpe on supervõimalus
Ma ei olnud varem veebiõppes osalenud ja olin üpriski skeptiline, sest ei osanud ette kujutada, kuidas läbi ekraani grupiga suhtlemine välja näeb jne. Tundus, et kontaktõppes reaalselt inimestega kohtuda oleks ikka parem. Need mõtted kadusid peagi, sest tegelikkuses on veebiõpe supervõimalus. Esimesel päeval kokkulepitud grupireeglid ja õppepäevade korraldus toimis meie grupis väga hästi. Kohtusime kaks korda nädalas ekraani vahendusel ning vabal ajal suhtlesime grupikaaslastega oma loodud Facebooki grupis, kus saime üksteist toetada, jagada teadmisi ning kogemusi, et meist kõigist saaksid imelised ja kompetentsed lapsehoidjad.
Veebikoolitusel on palju plusse: ei pea muretsema, kuhu koolituse ajal oma lapsed jätta, näiteks meie grupis olid mitmed noored emad koos väikeste lastega ekraani taga; ei ole vaja kuskile sõita (eriti arvestades praeguseid kütuse hindasid) ning koolitusel saab osaleda, elades ükskõik millises Eestimaa nurgas, vaja on leida vaid sobiv koht arvutis olemiseks.
Uute teadmiste ja oskustega lapsehoidja tööle
Koolituselt sain väga palju uusi teadmisi laste kasvukeskkonna ja -arengu kohta, õppisin koostama nädalaplaane, lahendasin erinevaid situatsioonülesandeid ja teste. Kolme kuuga omandasin vajalikke oskusi, mida saan nüüd tööle asudes jälgida ning rakendada. Olen kindlasti targem ja enesekindlam lapsehoidja kui eales varem.
Täiesti uue kogemuse sain erivajadustega lastega töötamise osas, kuna viisin oma 80-tunnise praktika ellu erivajadustega laste lastekodu. See kogemus andis mulle julgust edaspidiseks tööks nii tava- kui ka erivajadustega lastega. Tänu väga headele lektoritele täiendasin pärast praktikat veel ka teoreetilisi teadmisi.
Boonuseks, leidsin omale koolituse lõppedes juba esimese töökoha lapsehoidjana.
Soovitan kindlasti veebikoolitusel osalemise võimalust kasutada!
Pildil on Eda Londoni hoiulaste Ciara ja Saharaga
Foto: erakogu