fbpx

Tegevusjuhendaja on sotsiaalvaldkonna spetsialist, kelle põhitegevuseks on toetada, nõustada ja jõustada psüühilise erivajadusega inimesi, et neid ühiskonda integreerida. Psüühiliseks erivajaduseks võib olla intellekti langus või mingi psüühikahaigus, nt skisofreenia, ärevushäire jm. Tegevusjuhendaja toetab ja aitab nendel inimestel tänapäeva kiires maailmas oma igapäevaeluga paremini hakkama saada.

Tema tegevusteks võib olla asjaajamisel toe pakkumine, erinevates asutustes saatmine ja suhtlemine. Aga ka palju igapäevasemad tegevused: vabaaja- ja töötegevuste leidmine ja nende läbiviimise aitamine, kodumajapidamises igapäevategevuste juhendamine ja toetamine. Sealjuures on tähtis abivajava inimese võimalikult suure iseseisvuse toetamine, motiveerimise ja juhendamise abil. Tihti tuleb ennetada ka võimalike ohtlike olukordade ja riskikäitumise tekkimist – sõltuvushäired, erinevad ärakasutamised (nii finantsilised kui ka muud).

Kaili Käesel-Maastik kinnitab: “Tegevusjuhendajaks sobib inimene, kellel on soov töötada puuetega inimestega, et muuta nende elu inimväärsemaks ja pakkuda neile tuge ühiskonnas paremaks toimetulekuks. Mulle meeldib, et selles töös on palju suhtlemist ja vahetut kontakti“.

Tegevusjuhendaja töötab enamasti ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavas perekodus või päevakeskuses, kuid ka ta osutab ka toetatud teenuseid, abivajaja kodus või erinevates eraettevõtetes. Oluline on märkida, et tegevusjuhendaja ei ole hooldustöötaja ega tee inimese eest asju ära vaid toetab ja suunab abivajajat iseseisvalt tegevusi läbi viima.

Tegevusjuhendaja koolituse läbinu oskab toime tulla erinevate kliendigruppidega, toetab neid professionaalselt, oma pädevuste piires ning näeb laiemat pilti nende paiknemisest ühiskonnas. Nii tegevusjuhendaja kui tugiisiku nõuded ja pädevused tulenevad Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti kutsestandardist. Aga tegu on siiski erinevate ametitega. Piret Pent-Miiling selgitab peamist erinevust kahe ameti vahel: „Tegevusjuhendaja võib töötada riiklikes või kohaliku omavalitsuse (KOV) hallatavates erihoolekandeteenuste asutustes. Siia kuuluvad erihooldekodud, päevakeskused ja kogukonnateenuseid. Ta saab ennast rakendada KOV-i partnerina ja olla tugiisik psüühiliste erivajadustega isikutele. Samas tugiisik ei saa tegevusjuhendajana töötada.”

Tugiisik võib spetsialiseeruda erinevatele valdkondadele ja toetada näiteks erivajadusega lapsi, raskustes olevat perekonda, sõltuvusäirega inimest, vähemusgruppide esindajate või väärkoheldud isikut. Tegevusjuhendaja haridusele on kehtestatud konkreetsed nõuded, nõutav on kutsetunnistus. Seadusandluses on ka tugiisikute kutsetunnistuse nõue kavandamisel, kuid hetkel seleks kohtust ei ole.

Piret Pent-Miiling
Eesti Tegevusjuhendajate Liidu juhatuse liige, tegevusjuhendajate kutsekomisjoni liige

Kaili Käesel-Maastik
MTÜ Masaan juhatuse liige

Foto: unsplash.com