Kas olete tähele pannud, et elukestvas õppes osaleb oluliselt vähem mehi kui naisi? Ilmselt on vastus jah, kui tegu on enesearengu kursuste või joogatreeningutega. Kas enda vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsevad mehed on siis nõrgad ja naiselikud? Nii see kindlasti ei ole, sest 2015. aastal avaldatud Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringust selgus, et kõige parema hinnangu oma tervisele andsid kõrgharidusega mehed. Ühtlasi moodustavad kõrgharidusega mehed põhiosa meestest, kes leiavad tee enesearengu kursustele, mis käsitlevad paremat toimetulekut oma emotsioonide ja tunnetega ning aitavad luua tervema ja õnnelikuma elu.
Meeste õpiharjumused saavad alguse lapsepõlvest, mil nende kasvatamine ja areng on teistsugused, kui tüdrukutel. Poisid on süsteemsemad ja eesmärgipärasemad, kuigi laisemad, tüdrukud aga rohkem orienteeritud teiste ootustele, tublidusele. See on üheks põhjuseks, miks poiste-tüdrukute edasijõudmine on koolis erinevad. Statistikaameti andmetel (2011) omandab Eestis alg- ja põhiharidust poisse ja tüdrukuid võrdselt. Tüdrukute osakaal koolis suureneb poistega võrreldes gümnaasiumiastmes, mil suur osa noormehi suundub kutseharidusse või tööle. Ülikoolide lõpetajate seas on juba kaks korda rohkem naisi kui mehi. Elukestva õppe uuringutest selgub, et vanemaealistele mõeldud väärikate ülikoolides käib iga nelja naise kohta üks mees. Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme toob probleemina välja poiste suure väljalangevuse juba põhikoolist; meie õpetajaskond on põhiosas naissoost, kõrgkoolid feminiseerunud ning tööturg soo- segregeerunud. Ehkki meestel on naistest madalam haridustase, on naissoolistel töövaldkondadel ühiskondlikult madalam staatus.
Ligi 100 aastat tagasi õpetasid lapsi lugema ja arvutama meesõpetajad koolis ning emad kodus. Nüüd on koolides, kutseõppeasutustes ja ülikoolides naisõpetajate osakaal on 88% kõigist õpetajatest (OECD, 2014). Mehed on enamasti koolijuhtide rollis.
Kuigi meeste käes on poliitiline ja majanduslik võim, on aina enam mehi, kes kogevad, eriti vanemas eas, sotsiaalset eraldatust ja vaesust. Ehk põhjustavad selle ühiskondlikud hoiakud, mille kohaselt peavad mehed olema tugevad ja ise hakkama saama oma tunnetega. Uuringud näitavad, et head lähisuhted on vaimse tervise ja heaolu säilitamise alus. Üksildus aga on tihedalt seotud kõrgema stressitasemega. On tõsiasi, et meeste tervisenäitajad on naistest halvemad ja 2009. aastal oli Eestis meeste tervena elatud eluiga kümme aastat lühem kui naistel.
Mida teha, et mehed oma vaimse tervisega tegeleks ja oleksid paremad suhtlejad nii tööl kui kodus? Enamlevinud õpibarjäärid (vajuta aktiivsele tekstiosale)on seotud eelneva õpikogemusega, isikuomaduste, käitumise ning oskustega. Kui õppija tajub, et õpitu ei ole seotud tema eesmärkide, uskumuste ja otsustega või piiravad tema isiksust, siis tekib kaitse ehk hoiak õppimise vastu. Samas võib ka vastupanu seisundist, mil õppijas on seatud kahtluse alla tema varasemad veendumused, saada väärtuslik lähtepunkt õppimisele. Üheks oluliseks võtmeisikuks on professionaalne koolitaja, kes lähtub õppija eesmärkidest ja aitab neid saavutada.
Kõik programmid ja kursused, mis on meeste paremale vaimsele tervisele suunatud, on igati õigustatud. Jääb veel küsimus, kuidas mehi nendesse osalema saada.
Inimeste juhtimine nõuab väga head suhtlemisoskust. Kuigi poisid ei õpi kooli ajal suhtlemisoskusi piisavalt, saavad sellegipoolest paljudest hiljem liidrid. Seega võiks poisse rohkem innustada õppima sotsiaalseid oskuseid, mis sageli tunduvad naiselikud. Nendeks on: teistega koos tegutsemine, heade suhete hoidmine ja oma tunnete väljendamine.
Lahendus võib peituda erialastele ja praktilistele kutseala kursustele (pottsepp, palkmaja ehitus) või juhtimiskoolitustele enesearengu ja suhtlemise moodulite lisamine.
Teine võimalus on pehmete koolitusteemade pakkumine mehi koondavatesse ühingutesse, nagu äri, sport, kalastus, puutöö jaht, sport jms.). Nendes ja paljudes teistes Eesti meeste klubides (Rotary, Lions, jahiseltsid jt.) viiakse pidevalt läbi lühemaid loenguid ning pikemaid koolitusi „targemate“ inimeste poolt. Mehed tunnevad end mugavalt teada- tuntud seltskonnas, kus reeglid on paigas ning kus on õppimist soodustav ja toetav keskkond.
Teavitustöö:
▪ Teavitustööga saab selgitada, et vaimse tervise koolitustel osalemine ja tervisekontrollis käimine on igati mehelik ja julge tegu. Eestis on ellu viidud meeste tervisele suunatud kampaaniaid, näiteks „Pikema sõpruse päev“, millega mehi tervisekontrolli kutsutakse.
▪ Kutsuda mehi üles õppimisele, sest nii kasvab nende õnnelikkus lähisuhetes ning tööalane edukus. Kasutada kujundlikke üleskutseid, mida saavad levitada täiskasvanute õppe edendajad: ETKA Andras, kutsekoolid, täiskasvanute gümnaasiumid jt.
Õppimiseks ei pea olema rikas, kuid sellega saab rikkust juurde!
Uudiskirja “Õpibarjäärid ja vastupanu õppimises” koostasid: Anneli Pärna, Kaire Gerretz, Kristi Kivisild, Marina Aboltõn-Hansberg. Tallinna Ülikooli andragoogika eriala üliõpilased (2020)
Fotod: Pixabay ja Gettimages